Föderaalreserv sõi 10 aastat hoiustajate rahakotti

Alates 2006. aastast on Standard & Poor’s 500 aktsiaindeks kallinenud rohkem kui 60 protsenti (ja rohkem kui 200 protsenti kui arvestada seda, et pulliturg algas 2009. aastal). Need, kes otsustasid oma raha hoiustada, kaotasid kokku ligi 8 miljardit dollarit.

Mõlemad tulemused on tingitud suuresti Föderaalreservi rahapoliitikast, mille eesmärk on olnud rohkem raha majandusse pumbata. Sisuliselt karistasid nad hoiustajaid ning surusid raha kõrgema riskiga varadesse (peamiselt aktsiatesse). Praegu on USA majapidamistel hoiuseid 8,4 triljoni dollari eest. 1,05 triljonit dollarit on pandud aga rahaturufondidesse, selgub Föderaalreservi andmetest. Keskpanga eesmärk on luua „jõukuse efekt,“ mis leviks üle kogu majanduse. Vaatamata sellele on USA majanduskasv olnud pärast kriisi suhteliselt kesine (umbes 2-2,5 protsenti).

Rahapoliitikal on ka vastupidine efekt

Mitmed uuringud on näidanud, et Föderaalreservi poliitikal on olnud mõneti ka vastupidine efekt. Nimelt on madalad intressid sundinud inimesi veelgi rohkem raha madratsi ala panema, sest hoiustamise pealt pole erilist tulu saadud. Üleüldine säästmismäär oli 2006. aastal 3,3 protsenti. 2016. aastaks on see protsent tõusnud juba 5,2-ni, selgub NerdWalleti andmetest.

Inimeste rahaharjumusi uuriv NerdWallet võttis need protsendid ning arvutas ligikaudselt välja, palju hoiustajad on erinevate perioodide jooksul raha kaotanud. Selgus, et kokku on säästjad kaotanud ühe kümnendi jooksul 7,7 miljardit dollarit. Tõsi, sinna sisse jääb ka 2006. aasta, mil Föderaalreserv tegeles veel intressimäärade tõstmisega.

Arvatakse, et trend niipea ei muutu, vaatamata sellele, et Föderaalreserv on võtnud eesmärgiks intressimäärasid tõsta. Selleks, et säästjad mingit suurt erinevust märkaksid, läheb tegelikult aastaid.

Pangad ei pea hoiustajatele maksma

„Pangad on positsioonis, kus nad ei pea hoiustajatele maksma, et neid juurde tuleks,“ ütles Bankrate.com finantsanalüütik Greg McBride. „Kui majandus hakkab järsku õitsema ning laenunõudlus kasvab stabiilselt, siis võivad hoiuste intressimäärad kiiremini kasvama hakata.“

See trend on tähtis, sest USA Keskpank otsustab selle põhjal oma rahapoliitika. Föderaalreserv otsustas sellel nädalal jätta intressmäärad aga muutmata. Ühtlasi vihjas keskpank, et intresse kavatsetakse tulevikus tõsta väga aeglaselt, sest globaalse majanduse seis ei ole hea ning aktsiaturud on volatiilsed.

Föderaalreserv teatas, et Föderaalne Avatud Turu Komitee otsustas jätta baasintressimäära 0,25-0,50 protsendi juurde. See oli turgude ootustega kooskõlas.

Lisaks sellele teatasid rahapoliitikud, et sellel aastal tõstetakse intressimäärasid tõenäoliselt vaid kaks korda. Mõlemal korral toimuks 25 baaspunkti suurune tõus. Veel detsembris prognoosis keskpank, et intresse tõstetakse sellel aastal neli korda. Hoiusatajate jaoks sellel nädalal häid uudiseid ei tulnud.